Õllet, rummi, õllet, rummi...

Eitsi sõber Luur tuli minu õnnetuseks heleda rummiga. Ma siis jõin vahetpidamata ja läbisegi õllet rummiga.
Samal ajal üritasime me meeleheitlikult lahti saada mingit metallvidinat, mille Luur Eivarile kinkis. Samas, KES SEE IKKA EIVARILE VIIMASE TASEME METALLJULLA kingiks...
Seega lahti me seda pole siiamaani saanud. Kripeldama jääb noh...
Aga ma olen täielikus pohmaka seisus hetkel. Jumal tänatud, et Kristil kurki kapis veel oli, muidu oleks ma surnud juba.
Mingi aeg liigun siis tagasi korterisse. Sinna suren igavusse arvatavasti. Või siis magan lihtsalt päeva maha. Homme pean Lounge Stereosse minema. Fan fan fan.
Tahaks, et mu pea ei lõhuks :/