Tühjus on mu pea sees.

Viimased nädal aega oli palju pidu ja pillerkaart. Nüüd on rahu ja ma kosun nendest pidukestest. Vot tak.
Kui kedagi huvitab, siis hetkel ma ootan, et Anni raamatukokku läheks ja mulle mingi raamatu tooks, mida lugeda. Ja seda kah, et ma tuunisin eile oma kuldsed baleriinakad ära. Nad olid kuldsetena nii koledad ja mõttetud ja...koledad. Nüüd on nad kuningsinised ja ägedad.
Ja see on ebanormaalne, et mu kaamera staatus hoolduses on ikka veel "töös". Nagu mis mõttes? Mulle öeldi, et max. nädal läheb. Nüüd on juba kolm nädalat. Vist peab täna sinna helistama ja sõimama.

Täna on juba kolmapäev. Vist.

Täna ärkasin ma vara. Viisime Täksi tööle ja Kaabi kohtumajja. Jah, Kaabi on vandaal-kriminaal. Ei, tegelt, ta käis nüüd lõpuks selle tutipäeva jama kohta lõplikku otsust saamas (kes ei tea, siis Kaabi juhtis tutipäeval Okka Rauno autot, millel oli vilkur katusel ja ment, kes oli muide Kaabi sugulane, andis asjale karmi käigu sisse). Enivei, nad said Okkaga karistuseks 30 tundi ühiskondlikku tööd ja kriminaalkaristust ei saanud, mis omakorda tähendab seda, et Kaabikene saab ikkagi tulevikus Sisekaitseakadeemiasse õppima minna nagu ta siin unistanud on. Nunnu.

Aaa. Ja me Daisiga nägime, kuidas üks vanatädi tegi tänavapoolse akna lahti, näris saia, võttis siis oma näritud saia kätte ja viskas kõnniteele, et tuvid süüa seda saaksid. Öhhhh.

Voah.

Indrek kartis välja minna. Tema enda sõnadega: "Väljas nurga taga passivad Ku Klux Klan'i mehed ja no ma ei tee ju neile MITTE KUIDAGI selgeks, et ma ei ole neeger! Triin, tule kaasa!"

Mulgimaal on tore olla...

Eile tulin Nuia. Bussisõit, muide oli veel piinarikkam, kui ma arvasin, aga noh, kohale ma sain:D.
Esimese minuti jooksul sain Kaabiga kokku. Siis tuli Okka Rauno (muide, selliseid inimesi minu jaoks ei eksisteeri nagu Kaabriel ja Rauno. On OkkaRauno ja Kaabi. Kõik.) Siis tuli Sört. Kapa, Beko...jne.
Igaljuhul istusime maha ja hakkasime õllet vaikselt kaanima (see mul küll plaanis polnud tegelikult). Äge oli. Pidin arutama meestega koos seda, kas seksikamad on hipsterid või stringid ja kas Jennifer Love Hewitt oli "Südametemurjates" ikka pandav tibi või ei. Well, well...lõpuks siis koorus välja kellegi suust tõde - "Liisi sa oled ju meie djüüd, mis mõttes sa väidad, et sa tüdruk oled?" Einoh. Njah. Naljakas. Not. Mul on nüüd mõtlemisainet vähemalt. Öhöhöhööö. Mul oleks vist mingit tibikampa kõrvale vaja, tasakaaluks:D

Praegu naudin ma hommikukohvi ja olen niisama nunnu. Ja õnnelik, et oma arvuti taha sain jälle. Kaabi vahib telekast seda nõmedat September-Cry For You lugu, mida ma vihkan. Ja jah...teised muide läksid kunagi eile üldsegi Täkside poole pidusse, siimaani pole nad veel koju tulnud. Igav igav. Ja ilm on kah nõme.

Ja ps. Sördil oli maailma ägedaim nahkjakk seljas. Ja ta sai selle Haapsalu kaltsukast 30 eekuga. Ougasssh. Ma vist lähen kah kaltsu täna.

Busy busy.

Pole miskit tarka juttu vesta. Kuna Aki (teine hoidjatädi Andreel) on puhkusel, siis mul on tihe graafik. Kuni homseni. Laupäeva hommikul ärkan ma kell 7 ja kõmbin ilusasti bussile, et siis juba koju põrutada. Okei, tegelt ma kohe koju ei saagi, sest buss viib mind otse Karksi-Nuia, kus ootab mind Kaabi. Meibi teised Nuiakad kah, aga ma ei julge seda väita. Ja siis läheme me kõikide plaanide kohaselt kusagile Ruhijärve (vms) juurde matkama (vms). Poisid tahavad seal vist kala püüda kah, aga mina hoian sellest eemale, sest...
1)...ei paku mulle kala pinget. Ei elusolendina ega ka toiduna.

2)...kunagi väikesena käisin ma onuga kalal kaasas. Seni oli tore, kuni onu kala kätte sai ja siis talle haamriga pähe virutas -.- Et nagu...ma ei tea, milleks see vajalik oli, aga mina jooksin nuttes sealt minema. Mul on siiamaani trauma sellest. Ilmselgelt.


Et siis jah...
ma loodan, et ma saan enne laupäeva kaamera kah kätte. Ma hakkasin alles nüüd teda õigesti hindama, kui ta paranduses on.

Pappaaaappaaa...Kristi helistas just. Võib-olla saan isegi homme koju juba:).
Kuigi, ma ei kujuta ette, kuidas ma selle kolmetunnise bussisõidu üle elan. Sest mul pole mp3-e kaasas ja telefoni kõrvaklapid on kah Kaabi käes. Ma arvan, et ma keeran hulluks ära seal bussis. Ma ei suuda ju olla nii. Ma juba praegu lähen sellest mõttest närvi, et ma ilma muusikata pean sõitma kolm tundi. Tsiiiiiisõs.

Siinkohal, kui kellelgi on Sony Ericssoni kõrvaklappe mulle laenata, siis andke teada. Ja tooge mulle Laagrisse need ära. Aitäh.

Ja veel üks asi. Ma nägin eile unes, et ma kukkusin mingi Lufthansa lennukiga alla. Kõige parem oli selle une juures see, et ma polnud isegi teadlik, kas selline lennufirma on olemas, aga unes ta mul oli igaljuhul. Kui ülesse sain, siis vaatasin netist järgi. Ongi olemas kurat. Mulle ei meeldi sellised unenäod. Igaljuhul, selge on nüüd see, et Austraaliasse ma Lufthansaga ei lähe.Jeeeei.

Tere hommikust.

Pfff. Lööge siis juba kõik mulle nuga selga. Mind enam üldse ei huvita.

Vanker mai äääss. :/

Vana-India budistlik filosoof jõudis järeldusele, et vankrit pole üldse olemas: kas ratas on vanker? - küsitledes niiviisi läbi kõik vankriosad, pidi ta tõdema, et ükski neist ei ole vanker ja sõna "vanker" on ainult kokkuvõttev nimetus neile osadele, kui nad on koos. Vankrit kui sellist pole tegelikult olemas.

Elu on naljakas lill.

Eile oli nr. 36 bussis Laura kutt. Mina teda ei tundnud ära. Ta mind tundis. Naljakas.

"nalja" sai eile veel.

Aga ma nii tahaks endale kõiki neid tenniseid siit esilehelt: www.rahvusmeened.ee

Nii toredad on need. :)