meeletu

Ma jah, tunnistan, et viimastel päevadel pole nagu isegi meelde tulnud, et ma siia miskit kirjutada võiksin. Aga eks ma nüüd siis pingutan endast välja midagi, aga ausalt - kevadväsimus ei mõju eriti hästi mu väljendusoskusele ja loomingule vms. Peaksin äkki endale suuremal hulgal vitamiine ostma? Või midagi? Teed? Sidrunit? Alkoholi? Shokolaadi? Okei, shokolaadi ma õnneks isegi ei tahaks.
Omadega pesitsen ma Viljandis hetkel, reedel Apja koju, kus hakkavad mingid munapühad toimuma vist:D Fun. Tegelikult ma tahaksin koju küll, sest ma unustasin kogemata kaamera juhtme siia kaasa võtta, aga ma meeletult tahaks ju seda oma teksade before-afterit teha, sest ma olen tulemusega nii rahul (isegi, kui kolm päeva olid mu suu ja kõrvad igasuguseid erinevaid valgendaja aure täis).

Ja nüüd on see koht, kus minu mõttelend kivistus täielikult.

*

"Ma olin nagu mingi mõttetu liblikas, kes arvas, et sügist ei tulegi"

uimane

Ma nüüd ei teagi...pidin täna Tallinnasse minema, aga kuna ma olen laisk ega viitsi üksinda bussis loksuda 3 tundi, siis selle plaani jätsin järgmisse neljapäeva. Puhtalt mugavusest.
Sain muideks oma teksad valmis, aega läks lõpptulemuseni kolm päeva, aga tulemusega olen rahul vähemalt. Pärast viitsin äkki mingi before-afteri siia teha.
Ja mul on selline kahtlane tunne, et olen natukene haige jälle vms, aga see pole kindel, seega ärge mind veel kadunuks kuulutage.
Ja kui nüüd aus olla, siis hetkel on minu ajusägarad täielikus lühises ja ootavad kannatamatult ühte suurt kruusi kohvilaksu. I'll be back.

öö otsa mõtlesin...

pff, ma vist hakkan täna endale tattoo-kavandit välja mõtlema. ses suhtes, et sünnipäevaks tahaks nagu ära teha, aga...mõte on olemas, aga detailid vajavad paigutamist, või kuidagi nii. kui kunagi valmis saan, siis ehk postitan siia ka. või siis ka mitte. ma ei tea. äkki oleks tore saladuses hoida, mis ja kuhu:D. kõige suurem dilemma on see, et kas teha värviline või must-valge-hall. kuigi ma arvan, et esialgu vist siiski mustvalge. kurat ma räägin liiga palju.

i don't like butterflies, but butterflies like me

mul on täna helgema tuleviku tunne, lõpuks. lihtsalt on noh. aga ühes asjas ei oska ma midagi peale hakata...aga sellest ma ei räägi. feeling stupido. tsauka.

La-la-la-la (täielik blokk on peal pealkirjade suhtes mul hetkel)

Kuna Kristi eile helistas ja sõimas mind, et ma siia midagi kirjutanud pole viimase paari päeva jooksul, siis...üritan seda viga parandada. Hmmmm. Welladi, welladi. Teen siis mingisuguse madalaprofiililise sissekande selle nädala kohta.
Esmaspäeval oli siis see päev, kui me kambaga Rootsi ära eksisime kolmapäevani. Esimesel päeval olin ma natukene...mmm...ebaadekvaatne ja tean suures osas ainult neid detaile, mida teised mulle rääkisid. Sinna hulka kuulus näiteks väga mitteminulik koperdamine treppidel (okei, koperdamine on vist vähe öeldud, reaalsus oli see, et ma olin seal konkreetselt nagu kontsadega vedel nuudel ja vaene Reet pidi vist naerust püksi tegema -.-)Teised seda vist õnneks nägema ei pidanud. Jep. Kristiin teadis veel rääkida, et ma olin kunagi nende kajutisse ära eksinud (ma ei tea, kunas ma seda veel jõudsin, enda arvates läksin ma juba kell 21 magama ära, aga...)ja pärast seda, kui seal tükk aega lihtsalt passinud olin (vist), olin öelnud Madisele ja Krissule, et "kui ma siia nüüd ära suren, siis mida te minuga peale hakkate?" Nagu...wtf. Agajah, tegelikult on nii, et ausalt...ma ei joonud seal üleliia, pigem oli see kolme asja kokkulangevus, et ma selline olin: alkohol, õõtsuv paadike ja päev otsa söömata olemine. See vabandab nüüd mu välja ma loodan.

Teine päev kulges rahulikumalt veits. Läksime Stockholmi turiste mängima (loe: tulime laevalt maha, kõndisime 5km kesklinna, sõime Burger King'is ühe eine ja kõndisime 5km tagasi laeva). Väikesena tundus Rootsi ikka kuidagi asjalikum riik olema, aga samas, siis ei tarbinud ma midagi kangemat, kui kirsimorss kah. Õhtul läks asi jälle veits põnevamaks, sest otsustasime kah selle Ibiza klubi-baari-pubi? üle vaadata. Ahahhaa, seal oli nii tore mingeid ossidest tibisid naerda, ausalt nagu. Mitte, et ma õel oleksin, aga...olukord nõudis seda. Ei saa mainimata jätta muidugi ka seda, et metroseksuaal Vaido pani kah pidu seal oma gängiga. Jep jep. Mingi hetk saime me tuttavaks rootslasest Marten Kuningaga, ausalt nagu, üks ühele on nad. Kella viieni hommikul rääkisime temaga natsidest ja anti-fašistidest Rootsis ja igasugustest...muudest asjadest kah:D.

Kolmandal päeval tulime kuidagi koju. Vaevaliselt. Väga-väga-väga vaevaliselt. Ja põhimõtteliselt pole ma end siiani välja sellest tripist maganud. Öhöhöhöööö.

Ja midagi muud mul vist öelda siin polegi. Eile ei teinud ma midagi. Täna ma ei tea, mis teen. Meibi...lähen kusagile. Meibi...mitte. Peaks oma jõuvarusid taastama kuidagi.

We're all mad herrre.

5. märts on täna, mis tähendab Tim Burtoni 'Alice In Wonderland'i esilinastust. Tahan näha juba, tahan tahan tahan! Aga eestlased pakuvad kohati üle ja tegid filmile eestikeelse tõlke. Vabandan vabandan, aga antud kohta see küll kohe ei kõlba. Ma kinno seda arvatavasti tsekkama ei jõua, seega ootan muid hanke-allikaid. Jeps. I <3 Alice In Wonderland. I wish I was Alice in wonderland. Ou ou, and I wish I had Cheshire Cat of my own. Jeps.