neljapäevast esmaspäevani.

Põhimõtteliselt...folgile ma ei jõudnud, sest asjade kulg kulges teisiti.
Kulges pigem nii:
neljapäeval tuli meil Eitsi, Kristi ja Kaabiga äkk-otsus minna Saaremaale. Läksimegi. Nägime kraatrit ja linnust ja vett ja vihma ja päikest ja metsi ja kadakaid ja värke. Tore oli. Laupäeva õhtul kobisime mandrile tagasi ja panime maal pidu. Päris kõva pidu oli. Pühapäeva hommikul võtsime Levi Ehituse bussi ja panime hiiglaslike pohmakatega Kabli randa. Päris huvitav oli. Eile õhtul saime kuidagi omadega koju ja siis Nuia. Täna käisin lossikates Anniga istumas ja kuna varsti viskas meil üle, siis läksime Rihole ja Raidole külla, kus me saime kohvi ja süüa. Nagu alati:D. Lõpuks tuli meil mõte minna metsa. Läksimegi. Siis tulime metsast välja ja nüüd olen ma kodus ja mul ei ole und, sest Kapa tahtis rannas tehtud pilte ja blablabla. Ma ajan jumala segast, sest mul on üleväsimus. Aidaa. Ja olge te õnnistatud.

Muide, kui kukeseened vette panna, siis nad imevad selle vee endasse. Kusagil turul vist oli, kus ostetakse neid kokku, ca. 200 eeku kilo. Vot nii. Teooriavanad.

Ja ma lubasin ühe asja siia veel kirja panna. Õnneks tuli meelde. Et et et...Saaremaal on selline tore söögikoht nagu Kaali Trahter. Tähendab, ma ei viitsi pikalt seletada, aga see on maailma kõige ebaviisakama ja halvema teenindusega koht. Süüa te ei pruugi seal kah saada, sest teie tellimus "Oih unustatakse ära". Ja kui te siis veel ootate, siis topitakse teie laud mingeid broneeringu alla kuuluvat manti täis ja vaadatakse teid kurja näoga. Ja siis unustatakse teie tellimus JÄÄDAVALT ära ja lõpuks longite te nõutult sealt minema ja mõtlete, et miks teil rahakotis raha vähem on ja miks teil kõht ikka tühi on.