Diip fiiling haaras mind. Alle aa, alle aaa.

Mulle ei meeldi kibestunud inimesed. Reeglina saab aru, et inimene on kibestunud, kui ta pidevalt rõhutab, kui tugev ta vaimselt on ja kuidas talle mitte keegi korda ei lähe. Kibestunud inimene kasutab söögi alla ja peale sarkasmi. Aga ei, mitte sellist toredat huumoriga rikastatud nutikat sarkasmi. Pigem mõjub nende sarkasm...liigsena, kohatuna ja tekitab tahtmise küsida lihtsalt ja siiralt, et MIS KURAT SU PROBLEEM ON, INIMENE? Aaa...ja mingil põhjusel naudivad taoliste sümptomitega isikud ka seda, kui saavad teiste ellu mingitki negatiivset laengut süstida, lihtsalt, enda "lõbustamiseks". Ehhh, mind ajavad sellised inimesed muigama. Sest tavaliselt tunneb nad kohe ära ja enamasti on nad nii etteaimatavad, et ise kah ei usu. Kahju on, kui inimesel on sisimas enesega vaja kana kitkuda. Psüühika on ikka üks tore mängumaa.


ps. see sissekanne ei tähenda, et ma lähiajal mõne sellisega lähedalt kokku puutunud oleks, aga aeg-ajalt on ette tulnud. Ja kindlasti tuleb veel. Neid ikka jagub natukene igasse kanti. Ma lihtsalt täna hakkasin sellele mõtlema, mingi suvalise inimese orkuti kontole sattudes. Jah, jumala imelik olen, tean :).