Elu elu elu.

Imelik on olla. Ärkasin enda kohta suhteliselt vara (eriti arvestades seda, et sain eile magama poole kuuest hommikul). Käisin pesus. Mõtlesin, et Kaabi peaks juba siin olema Teeviidalt. Aga ei ole. Ülelend. Teeviidale ise ma ei jõua. Homme ehk. Aaa, täna pean ma tööle jälle ronima. Ei viitsi kohe üldse mitte. Seega, tegin just tassi kohvi endale ja nüüd istun siin...loen Jaan Kaplinski luuletusi ja mõtlen, et peaks miskit tarka oma eluga peale hakkama lõpuks. Tekkis paar head mõtet noh, aga olen parem vait. Sest nii nagu elu on õpetanud, siis ei maksa kunagi enne oma suuri ideid avalikustada, kui asjad kindlad jne:D.

Aaaa, Kaabi on siin. Sest kivi lendas vastu mu aknaklaasi.