Aga olgu, annan siis teada, mis värk on kah...
Laupäevast saadik olen ma Abjas olnud. Eile pidin küll Tallinnasse tagasi põrutama, aga see jäi ära, seega sinna lähen ma tagasi alles reedel.
Kodus on ülihea olla minu meelest. Eriti veel siis, kui haige olla. Seal Tallinnas ei viitsiks keegi mind poputada ja ravida, aga siin saan ma meega kuuma teed ja rohtu ja lauseid a'la "vaata et sa ei külmeta, sul selg puhta paljas ju!"...:D. Nii tore noh!
Olgu, miinus on see, et kodus ma ööbida ei ole saanudki, sest meil käib mingi käbe põrandapanek vms ja mina ei mahu ühtegi tuppa ära oma suure koti ja kerega. Seega elan ma öösiti seal, kus juhtub, enamasti siiski maal või Nuias :D.
Pühapäeval viisime me muide Kaabiga Kaspari haiglasse, sest tal oli angiin ja see oli tal paari päevaga nii hulluks läinud, et tal lõigati kohe mõlemad mandlid ära:/. Päris kriipi oli. Aga õnneks nüüd saab ta rääkida ja süüa jälle. Kuigi mina võtan oma külmetust nüüd eriti tõsiselt, sest ma tahaks, et mu mandleid keegi ei käpiks skalpelliga.
Tegime eile ka selle va õppelaenulepingu ära. Seega varsti peaks ma natukene rikas olema. Kuigi mitte kauaks.
Praegu on mul igav, sest Daisi põõnab siin kõrval voodis mul, Anni ja Ingmar on koolis, Kaabi on kah koolis ja läheb pärast kooli tööle veel...seega pean õhtuni ootama, et mul tore jälle oleks:D.
Aga seni pean ma ennast ise lõbustama. Enne seda, kui blogi sissekannet tegema hakkasin, vahtisin ma mingeid troppe reidist...aga siuke asi tüütab ruttu ära, kaua sa ikka neid vahid...kuradi külm on olla kah!
PS! Mulle nii meeldib, kui on ilusad sügisilmad:*
Siis kui ma end varasügisese vasikana tunnen. Väristatud, sest ma olen üks õige kiire ja vihane vasikas.
0 kommentaari:
Postita kommentaar