WIIKEND.

REEDEL:
jäingi haigeks ja hommikul kooli ei suutnud vedada end. Ja kuna mul oli masendavalt paha olla, siis isegi magama sain ma end nende kuradi unerohtudega ainult. Mistõttu magasin ma nii sügavalt kuni kella kaheni, et ma ei märkanud, kui vahepeal olid Kalle, Mann ja Helen mulle sada messi saatnud ja helistanud. Siis tuli mulle meelde, et õhtul on ju Kalle sünnipäev, kuhu ma lubasin minna. Ma olin paanikas ja üritasin end ruttu terveks ravida, sõin igast pläma jne. Aga lõppkokkuvõttes ma otsustasin ikkagi koju jääda, sest ega mul haigena erilist pidutuju pole tavaliselt. Hakkasin õhtul siis magama sättima juba vaikselt, kui äkki ema hõikas, et Kalle on mul ukse taga. Kuna ta nii armsalt palus mind ja lubas, et toob mu koju kohe tagasi, kui mul halb hakkab, siis ma olin nõus ja viskasin jope selga. Ise ma midagi aru ei saanud eriti:D. Igaljuhul, sünnipäev oli tore ja armas...sai Manni ja Kadriga mehi taga klatšitud ja Mihkli vanu häid nalju kaeda ja Otti seiklustest Tartus kuulata ja imestada ja.:D. Rääkimata sellest, et Mihkel ronis vihmaveetorust aknast sisse selle peale, et tal aknast alla ronida ei lastud:D. Igaljuhul, Kalle palju õnne sulle veelkord:):*! Btw, Kalle sai juba 20 :O. Pensionisoodustused on juba silme ees:D.

LAUPÄEVAL:
mõtlesin, et magan päev otsa, sest sünnipäev oli mu tervisele jällegi oma jälje jätnud...aga kus sa sellega:D! Aivi oli meile roninud ja muidugi seega mingitpidi pidi väikeseks napsitamiseks minema. Kuna Täks ja Kaabi olid ka meil, siis oli okei idee isegi. Ostsime hunniku siidreid ja õllesid ja kirsiviina siis algselt...need said otsa ja siis tekkis probleem, kuna meil ei olnud kainet rooli, kes poodi läheks. Asja lahendasid siis Täks ja Ingmar ära, ratastega:D. Rääkimata sellest, et Täks käis terve päev otsa ringi blondi parukaga...Sauna oli kah. Seega tore oli. Muide ma eile täiesti kohkunult avastasin, et ma joongi õllet :O. šokk missugune. Kaabi muidugi oli üliõnnelik, et tal on keegi kellega õllet juua, aga seda vaid hetkeni, kui ma tema viimase õlle/pudeli oma huuleläikega kokku tegin, et ta selle mulle annaks...xD. Paras talle.Te poleks tema vingumist ära suutnud kuulata, uskuge:D
Kuid hetkest, kui neil tulid mingid pudelikeerutamismängu ideed ja värgid, ma ei viitsinud enam olla ja läksin magama...Need pralletasid mu toas aga küll vist hommikuni peaaegu välja....:/

TÄNA, PÜHAPÄEVAL:
ärkasin alles suht. Selline tüüpiline kivis oleks on mul nagu alati pühapäevadel, kui silme ees on jälle mingi ruttiinne esmaspäev ja teisipäev jnejne.......peaks vist õppima hakkama, aga hetkel ei ole viitsimist. Onu Raivo muide käis lampi siin ja tõi torti ja šhampust ja siis läks lihtsalt minema:S. Ja tegelikult ma peaks aega leidma ja oma seda maali edasi nikerdama, aga jällegi ei viitsi. Kristi käest tõin vähemalt õlivärvid eelmine nv ära:). Seegi hea. Aivi pani kah just minema oma "mul on bemmil uued kummid" autoga...jube masendav on olek :S. Tegelikult ma ei suuda ära oodata, kuna ilmad lubavad juba sellist aega, et ma saaks jooksmas käia....üle eile tahtsin juba minna, aga mida kuradit sa jooksed, kui tee jääs on..:S. Agajah, eile konsulteerisin Kaabiga veidi selle trenni teemal. Ja jõudsin tulemusele, et ma pean ikka uuesti midagi tegema hakkama. Ei viitsi niisama passida. Aga mul oleks mingit energiasüsti vaja selleks. Ja täna hakkasin ma vaikselt oma juunikuu Eesti-tripi asju paika mõtlema...tegelikult ma olen suht pettunud, et Kaabi ei viitsi meiega tulla sinna, kuna Daisiga kahekesi ma ei tea, kas see asi nii häasti välja kukuks. Aga eks näis. Eivari ja Kristiga läheme me suvel Euroopat vallutama niivõinaa;):)


PS! Saint Germain des prés café plaadikogumikud on kuldaväärt jazzi täis!
Eriti kaifin ma hetkel 5. plaadilt lugu : Meitz- Can You Live