Blooger olen.

Päeva kokkuvõte. Ma arvan. Isegi, kui päev kisub mingist hetkest alates öösse. Siis on see juba öö kokkuvõte.

Kooli minnes käisin hullematmoodi jäämägede peale pikali pead- ja selgapidi. Valus oli. Enam ma hommikuti bussi peale joosta ei kavatse jäisel ajal. Las buss sõidab minema, minu kondid jäävad puutumata vähemalt.
Kalle ajas mind (nagu tavaliselt) hulluks koolis. Seekord kinkis ta mulle vastlapäevaks jänkupildiga märgi. Ja ülejäänud päeva jooksul suutis ta mulle neli korda keskmist sõrme ja korra ka rusikat vibutada teisest klassi otsast. Vabanduseks tõi selle, et aga sulle võib, sest sa oled sellega juba harjunud. Ma ei leia, et mul oleks üldse kohustus selliste asjadega harjuda. Aga olgu, Kalle on Kalle. Teist Kallet ei leia mitte kusagilt ja see on ainult hea:D.
Kerli on endiselt haige. Ma ei tea kaua ma seda veel taluda suudan. Maailmalõputunne tekib nii.
Mann ütles, et ta on minuga koos olles muutunud laisaks ja liigselt jutukaks. Kaabi lisas veel, et ma olen Mannist bitchi teinud. Ma olengi kõikvõimas;).
Siis me läksime Daisiga koju.
Mingi aeg hakkasin oma kirjanduse uurimustööd tegema. Siiamaani suht tegin seda. Aga õnneks sain ma Jaan Kaplinski osas ikka kõvasti targemaks, ja võiks öelda, et ma kavatsen ta kohta veel iseseisvalt juurde uurida. Tore kuju, see Kaplinski Jaan...
Üldiselt mulle hakkab oma öölooma-elust kõriauguni saama. Ma ei mäletagi päeva, mil ma normaalsel ajal magama sain ja ärkasin. Eile tegin ma kella kaheni öösel ühiskonna eksami lehti. Masendav. Hommikul pean arvatavasti jälle kell kuus tõusma, et jõuaks mingi majanduse ja globaliseerumise tööks veidigi õppida. Sest hetkel ma selleks küll niikuinii võimeline pole.
Nüüd ma lähen passin voodis edasi. It's time!

ps! ma alustasin täna oma kohvist võõrutamisega...aga nüüd ma mõtlen ikka, et hommikukohv ei lähe selle all arvesse.