Plaani on vaja. P l a a n i.

Jep, jõudsin eile öösel selgusele, et mul on plaani vaja. Ja mitte sellist homme-teen-pannkooki-ja-panen-mingit-moosi-kah-peale-plaani. Mul on päris plaani vaja. Aga...kuna planeerimine pole minu kõige tugevam külg, siis saab mul selle ülesandega raske olema. Ja isegi, kui plaani valmis haudun, siis teostus on jällegi omaette probleem. Ma olen iseenda suurim vaenlane, pole midagi teha...aga ma vähemalt üritan.

Muidu...sekundipealsest elust nii palju, et ärkasin täna kell ülimalt vara ülesse ja sõitsin põrra-põrra ilusasti bussiga Viljandist Tallinnasse. Ootamatu on see elukene ikka. Nüüd ma siis siin olen. Hoian Andreed natukene aega, sest ta vaene laps on haige ja ei saa lasteaeda minna. Seega. Liisi saves the day. Jeiii. Praegu ta muide magab. Ütlen seda igaksjuhuks, et te ei arvaks, et ma mingi mõrd-tädi olen ja blogi kirjutan, kui last hoidma pean. Vot nii.

Muide, linnaliinis läks mul süda pahaks, sest terve nr. 18 buss oli seenehaisu täis. Ma arvan, et keegi hull mõtles, et täna on ju hea seenevihm...siis haaras oma kummikud ja seenekorvi ja lidus aga metsa poole. Ja siis kepsutas rõõmsalt bussile oma seenesaagiga, aga unustas ära ühe tähtsa asja - nimelt selle, et MA EI KANNATA SEENI JA SEENEHAISU. Grrrrr. Vastikud seene-inimesed. Kodus ma kah enam üldse süüa ei saa, sest igale toidule topitakse mingeid limaseid seeni sisse. Tere tali, ohohohoooo.

Aga eks ma siis nüüd lähen. Plaani välja mõtlema. Ja ega kui ma selle välja mõtlen, siis ometigi ma seda kellelegi ei ütle. Sellest saab minu ülisalajane plaan. Muhahahhahahaaaaa.

Ooot, ma veel ei lähe. Mul on mingit illustratsiooni kah siia postitusse vaja. Kuidagi blank on muidu see värk siin. Las ma nüüd nuputan midagi asjakohast...
...
...
...
...
nojah. guugeldasin oma plaanivajaduse ära. siit siis tänane päevapildikene vms:




mulle muide meeldib mõte üleskeeratavatest inimestest.