Homme siis otsustasin, et lähen ikkagi koolimajja ja tsekin, et mis mul vaja veel teha on jne. Aga ega ma ei imesta, kui mu laisk loomus jälle võimust võtab.:D
Ja mul on üldse mingi maailmalõputunne jälle, mingi reedest saadik. Mitte midagi ei saa aru ega viitsi teha.
Ja ma ei viitsi isegi oma kaamerat uurida ja sellega miskit teha. Maitea. Mind ajab närvi, et ma sellega teha midagi asjalikku ei mõista. Vms.
Aaa, aga muide eile käisin sõitmas jälle. Esimest korda viitsisin ma sõita teedpidi, mis koosnebki puht kurvidest ainult. Juhuuuu. Kuigi korra oleks ma kraavi kah pannud. Kaabi ütles igaljuhul, et ma olen jumala ralliäss;D:D.
Agajah, põhiline mõte mu peas on täna siiski see, et ma olen koba. Ja mind ajab see mu kaamera närvi lihtsalt. Parim, mis ma suudan, on mingi tobeda tauni nartsissiõie pildistamine ja seegi on...tobe...



0 kommentaari:
Postita kommentaar